Turul

Kuigi õhtu lõppes hilja, panin hommikuks kella (tund aega hilisemaks kui äripäevadel siiski), et turule minna. Minu eelmisel käigul siia linna, olin ma seal käinud, mistõttu teadsin täpselt, kus turgu peetakse. Turg oli muidugi vapustav, see polnud suur, seal polnud väga palju müüjaid, aga need hunnikud söödavat "heina" ajasid pea ringi käima. Inimene aga õpib ja seekord oli mul kaasas nimekiri. Muidu ma oleks ilmselt tahtnud kõike kotti toppida ja see oleks olnud viga, sest turul oli kaup kallim kui poes. Samas müüsid seda talunikud ise ja tekkis selline soe... noh teate ju küll, turu tunne. Ja mis veel kõige toredam? Kõik jutud sai ära aetud saksa keeles.

Ja see kõik oli nii värske! Need porrud, mis ma ostsin, oleks nagu just hommikul maast rebitud ja punti pistetud. Porrut mul muidugi nimekirjas ei olnud.

Ja siis ma tegin süüa. Järgmise nädala lõpuni on nüüd siis ilmselt mureta. Ratatouille - roti söök, aga maitseb kui maailma parim toit.