Kui ema küsis mult enne ärasõitu, et ega roosa mantel ja türkiissinine sall ei ole liiga värviline ühe euroametniku jaoks, siis ei saanud ma aru, milles probleem. Täna juba saan. Kui kodunt lahkusin ja bussipeatuse poole sammusin, siis vooris mööda tänavaid maailmatuma palju mustades-hallides-pruunides toonides inimesi. Ma usun täitsa, et see hallus, mis neil seljas oli, maksab kohutavat raha, aga no kuulge, milleks. Tõestab veelkord, et siin töötavad ainult mingid kuivikud. Ma ei lasknud ennast häirida, usun, et roosa mantel on sedasorti riie, mida pigem meeldivaks ekstravagantsuseks kui vulgaarsuseks peetakse. Pealegi kõik muu minus oli must.
Esimesest tööpäevast pole mul kirjutada suurt midagi, sest veetsin selle nn welcome tour'l, mis seisnes allkirjade kogumises inimestelt, kes kõik mulle mingit infot anda tahtsid ning mida nüüd kohe uurima hakkan. Kallist tööaega ma sellise jama peale raisata ei viitsi. Te ei kujuta ette, kui paks on "Komandeeringul käimise juhend"! Ja komandeeringusse tulebki mul juba varsti minna, sest õnneks lülitati mind auditisse, mille siseläbirääkimised ehk kaitsmine on järgmisel nädalal. Väga põnev!
Üldiselt võib öelda seda, et töökorraldus meenutas väga paljuski seda, mis meil Eestis on, isegi samad asjad, mille üle nalja teha (kõigile 
audiitoritest lugejatele võin öelda, et TM-i taoline asi on ka siin, kuid meeskond ajab oma asju ikka kohalikul m-kettal; kas pole tuttav?)
audiitoritest lugejatele võin öelda, et TM-i taoline asi on ka siin, kuid meeskond ajab oma asju ikka kohalikul m-kettal; kas pole tuttav?)Aga töötan ma pildil oleva maja
(Euroopa Kontrollikoja maja koodnimega K1) taga asuvas palju moodsamas majas (K2), kus mul on omaette kabinet, mille aknad on maast laeni, peaaegu. Kui valge, kui mõnus. Ja päeva lõpuks saadi isegi mu arvuti paika ja tööle.
No comments:
Post a Comment