7.12.08

Saksa mage

Oh heldeke küll. Hoolimata oma JÄRJEKORDSEST haigusest, täpselt samasugune haigus nagu eelmine, natuke kergemal kujul ehk, oli vaja ju jõuluostudele suunduda. Kuigi veel nädala sees oli mul suht kindel plaan ikkagi vähemalt üheks päevaks Strasbourg'i sõita, siis reede õhtuks oli kindel, et kaks tundi autoroolis ja siis kaks tagasi ka, ei ole minu tervisliku seisukorra juures kahjuks võimalik. Noh, aga nagu kurjad keeled räägivad, siis iga laupäev läheb pool meie küla Metz'i ja teine pool Trier'i, siis oli minulgi aeg minna ja tutvuda Saksamaa vanima linnaga (kuhu mind muide viis kahe (sic!) vaguniga rong). Püha taevas. Oli see vast reis. Läksin rongiga seetõttu, et see on megaodav ja oma võimet autot juhtida ma juba kirjeldasin ka. Peale poolt tundi selles kohas, tahtsin ma juba koju minna. Esiteks olid seal väga imelikud kaubamajad, kus müüdi a) väga koledaid ja b) väga odavaid asju. Teiseks oli seal siis linna vallutanud jõuluturg, mis oli täielik džungel: palju rahvast, sellised väikesed müügiputkad, milles pakutav kaup oli pehmelt öeldes jälle kole ja üldse kahtlane ja mis peamine - valdavas osas putkadest pakuti mingit sööki, papptaldrikutel ning selles möllus oli pidev oht, et keegi sulle moosi peale lötsutab või saab varrukas lihtsalt vahukooreseks. Ja need hirmsad toidulõhnad. Öäk. Jube!

Ja selles möllus, sest põhimõtteliselt oli igal linnaväljakul putkadelaviin, ei saanud kahjuks linnailu nautida. Porta nigra pilt mul siin teile pakkuda on. Ja mulle tundus, et roomlased olidki need, kes parima osa linnast kujundanud oli. Nii palju kui sealt putkademöllust paistis, siis ülejäänud linna oli kujundanud hea saksa magusa maitse kohaselt.

No comments: