LOVE HATE

Issand, kuidas ma vihkan seda Londonis käimist. Kuna seal on nii palju kohti, kust ma pean läbi astuma, siis kujuneb see iga kord selliseks hiina piinaks. Jah, originalane idee oli Baconi näituse külastamine. Ilus ja õilis, kas pole. Välja kukkus nii nagu alati. Eile õhtuks valutasid mu käed ja jalad, vasak jalg oli kahest kohast verele hõõrutud, õlg kottide tassimisest paigast ära. Kui Sul on linnas aega 34 tundi, millest päris suure osa sa lihtsalt magad, sest eelmine öö on olnud naabril sünnipäev ja nii suur siga sa ka ei ole, et sünnipäeva ära rikud, siis on ikka päris karm laks, kui Su lend 3 tundi edasi lükatakse. Loed Vouge’i. Muidugi võiks küsida, et mida seal Vouge’s ikka nii väga lugeda on, aga … eks piltide vaatamine võtab ka aega ning seekordses numbris oli killuke Sophie Dahli autobiograafiast ning see oli kohutavalt armas. KOHUTAVALT.
Kui keegi tahab minu kuuldes kasutada sõnu ”Oxford” ja ”street” samas lauses, siis tuleb arvestada paratamatute kehavigastustega. Nii palju rahvast, füüsilist seisukorda ma juba kirjeldasin ja siis kõik see kaup. Metroos, kui ma istusin, siis paistis kotihunniku tagant ainult mu ninaots välja, kui ma pea kuklasse ajasin. Londoni häda on see, et seal on mõned firmad, kelle riided mulle sobivad (”You’ve got Phase Eight body then” ütles mulle müüjapreili (nagu ma ise seda ei teaks), kui ma rääkisin, kuidas mulle kleidid üldse ei sobi, aga siit leidsin suisa kaks väga kihvti); seal on Harrods oma teega, seal on Braccialini pood. Ja kui Sa seal juba oled, siis Sa pead need kohad läbi käima.
Laupäeva õhtul hüppasin kohvri peal (milles saabudes olid kreem ja trussikud) ning sain selle kuidagi kinni. Paraku olin ma laupäeval sahmerdades unustanud mõned asjad osta ning kahjuks oli mulle poes jäänud kripeldama asju, mis tuli pühapäeval ikkagi ära osta. Uus ring. Ja te ei kujuta ette, kui palju kaalub üks näituse kataloog?
No igatahes jõudsin käia siiski ka kahel näitusel, süüa M&S salatit ja hooajale kohaselt kohustusliku mince pie, tutvusin enda jaoks uue lennujaamaga (City) ning sõitsin kohutavalt palju DLR-ga, mis mulle tegelt meeldib. Ilm oli masendav.
Ja kui lennuk tõusis õhku ja lendas üle Canary Wharf’i, siis olid mul pisarad silmas, sest mulle London nii kohutavalt meeldib. Aga miks, oh, miks ei oska ma teda õigest kohelda.
Tõmbasin lennukis kurvatsusest ennast rihmaks.