Olen nüüd juba üle kahe nädala elanud suures külas, väga väikekodanlikus piirkonnas (nagu üks töökaaslane mulle ütles). Tööle saab kuskil 20-25 minutiga, niiet ma ei kurda. Bussipeatus on Martyrs. Park, mille kõrval kohe elan, on sama nimega. Seal pargis õitsesid tänagi veel roosid. Ja seal on skultpuur, mida näete pildil.
Kui ma 90ndate esimeses pooles kunstiajaloo tunnis Henry Moorest referaati tegin, siis tundus tema kunst ülekõige. Ega ma muidu poleks teda valinud ju. "Kuningas ja kuninganna" oli minu lemmikteos. Mulle meeldis mõte kujust maastikus, mitte linnaruumis. Oleks keegi mulle öelnud, et vähem kui 15 aastat hiljem elan ma ühest Moore'i skultpuurist ("Ema ja laps", pildistatud septembris) 100 sammu kaugusel ...
Teisel pildil on näha valgusinstallatsioon samast pargist. Miks selline asi sinna mõned nädalad tagasi pandi, aru ei saa, aga idee on vahva: traadist väänatud juskui lapsega joonistatud inimkujud ning igaüks neist valgustatud. Tahaks tervitada Tallinna linnaosavalitsusi ning küsida, et kas jõulukaunistused on juba maha võetud või on need endiselt aastaringselt üleval.
No comments:
Post a Comment