Kurvad sündmused viisid B Eestisse ning udusesse pühapäeva ärkasin ma täitsa üksi. Vaatasin Roosat Pantrit ja sõitsin poodi, sest pühapäeval tahaks just värsket pagaritoodet kohvi kõrvale, eriti arvestades asjaolu, et tuleb üks paras lebopäev. (Teadmiseks, et ega meil iga päev ka saiakesed laual ei ole!!! Juhuks kui Teil selline mulje tekkis.)
Pood on kuskil 10 km kaugusel (õigemini lähim pühapäeval lahti olev pood). Olin eile endale lõpuks ostnud The Verve'i viimase plaadi. Panin selle peale ning hakkasin läbi valge vahu poe poole sõitma.
Noja nüüd teel poest tagasi, Love is noise autos üürgamas oli tunne, et auto on täis roosat pehmet vahtu (nagu väljas valget) ning, et mul on väga hea olla. On artiste, kelle muusikal on eriline tähendus, kes löövad meeleolule oma pitseri. The Verve (R.A. eraldi ka) on muusikalises plaanis minu õnne ja rõõmu muusika. Igasugu häid mõtteid tuli pähe. Elu koos B-ga on väga intensiivne, oleme kas tööl või koos (ummikus!!!) ning mul ei jää aega üksildasteks mõtiskeludeks, millega ma nii väga harjunud olen. Ja eks seetõttu on ka vähem postitusi olnud, et ei suuda (ja ei viitsi) kõike läbi "seedida". Vahelduseks on muidugi väga kihvt ka tegutseda, mitte mõelda. Paluks mitte välja lugeda siit kriitikat B aadressil. Ta on väga armastusväärne inimene ja mulle kohutavalt palju abiks olnud.
Poes muidugi selgus tõsiasi, et croissant'id olid varajased kohalikud juba ära ostnud, mistõttu 
otsustasin meenutada lapsepõlve ning ostsin hoopis pildil nähtavat saiakest, mida ma ise pean brioche'ks ning mida siis kui ma veel lasteaias ja algkoolis käisin küpsetati ka Maiasmoka kohvikus ning mida mamma ja paps mind sööma viisid, kui ma olin olnud vapper ja vara ütles ärganud ning ühega neist kaasa läinud, et täita vanalinnas kojamehe kohustusi, mis oli väikese lisaraha vajadusel endale võetud. Ma millegipärast arvan, et mind ei motiveerinud mitte ainult see brioche, vaid ka võimalus vanematega koos aega viita. Ja vaevalt, et must mingit kasu oli. Aga mälestusi on nendest hommikutest küll ja see on vahva.
otsustasin meenutada lapsepõlve ning ostsin hoopis pildil nähtavat saiakest, mida ma ise pean brioche'ks ning mida siis kui ma veel lasteaias ja algkoolis käisin küpsetati ka Maiasmoka kohvikus ning mida mamma ja paps mind sööma viisid, kui ma olin olnud vapper ja vara ütles ärganud ning ühega neist kaasa läinud, et täita vanalinnas kojamehe kohustusi, mis oli väikese lisaraha vajadusel endale võetud. Ma millegipärast arvan, et mind ei motiveerinud mitte ainult see brioche, vaid ka võimalus vanematega koos aega viita. Ja vaevalt, et must mingit kasu oli. Aga mälestusi on nendest hommikutest küll ja see on vahva.PS! Pildil taustal punane karp on IKEAst ostetud Rootsi piparkoogid.
No comments:
Post a Comment