Jah, eks ma olen selline väike kekats, et kui näen mingit tuntud nime meie külas esinemas, siis on vaja kohe kohale tormata. Juliette B tantsuetenduses tundus muidugi intrigeeriv teema ka olema. Me ei eelda ju teatri- ja/või filminäitlejatelt, et nad peaksid olema hirmus plastilised või liikuvad. Samas ma arvan, et nende "ebatantsulisus" ongi see, mida tanstukunstnikud tahavad näha ja ära kasutada.
Olgem ausad - kui on mingi kunst, mida ma sugugi ei mõista, siis on see tantsukunst. OK, Saša P Venemaalt mulle meeldib, kuid ennekõike seetõttu, et ta seob oma liikumise siiski väga tugevalt dramaturgilise materjaliga. Seega oli suure nime pärast tantsuetendusele minek veel eriti wabbabe'lik tegevus.
Juliette B oli selle lavastanud koos Akram Khaniga, kelle nimi mulle pileti ostmise aegu muidugi mitte midagi ei öelnud. Aga nagu elus ikka kombeks, siis tuleb info Sinu juurde siis, kui Sa oled valmis selle vastu võtma, kui Sul on seda kuhugi konteksti paigutada. Mõni nädal hiljem oli BBC-s uudis, et Briti kõige kõvema moderntantsumeistri Khani portree on üles riputatud Rahvuslikku portreede muuseumisse. Siis sain aru, et etenduses on kaks suurt nime.
Aga asjast. Peab ütlema, et see 70 minutit oli väga tore. Esiteks oli tants täiesti arusaadav, sest ikkagi räägiti ära lugu või õigemini mitu lugu. Selleks kasutati muidugi muusikat, aga ka teksti (inglise keeles). Kohati oli lugu väga vaimukas, oli häid ideid lavastuslikult, lavakujunduslikult ka. Kui olidki mõned klišeed, siis neid polnud häirivalt palju. Khan liikus muidugi vapustavalt, aga peab ütlema, et proua ei jäänud sugugi alla ning oma tundliku maneeriga sobis jõulist Khani tasakaalustama. Kuna teema oli armastus (kõikides oma avaldusmisvormides; kavalehel on neliteistkümne kreekakeelse sõna seletus, mis kõik armastust tähendavad), siis andis see nende kehaline erinevus lavastusele veel plussi juurde.
Kavalehel esinejad intervjueerivad teineteist ning kumbki peab vastama küsimusele, et mis nad selle värgiga öelda tahtsid või mida nad tahavad, et rahvas tunneks saalist lahkudes. Khan ütleb, et tahab, et publik ei suudaks sõnadesse panna seda, mida nähtu nendes tekitas või mida nad kogesid. (minu kommentaar: see on nüüd natuke ambitsioonikas soov) Ühe sõnaga kirjeldades seda, mida ta publikule anda tahab, siis Khani jaoks oli see lootus. Binoche aga ütles: "Teostage oma unistused, elage, ärge kartke olla, midagi pole kaotada!"
"Kas see lugu rääkis minuga?" küsite. Jah rääkis küll, väga rääkis.
No comments:
Post a Comment