... mõtlesin ma eilse trenni viimase kümne kilomeetri jooksul. See oli täiesti ebanormaalne piin. Jah, ma olen ise ennast treenides teinud vigu. No näiteks ei võtnud ma üle kolme tunni kestnud jooksule süüa (loe: energiageele) kaasa, sest ma lihtsalt ei tulnud selle peale. Täitsa loll. Eelmine aasta oli geel kaasas igal treeningul, mis pikem kui poolteist tundi. Seega olid mul energiavarud täiesti ammendunud. Võhma, muideks oli küll. Kõige hullem on aga see, et mu jalad ei pea sellisele koormusele (palju jooksu ja paks kere) lihtsalt enam vastu. Hakkasid hullusti valutama juba peale 15 km läbimist. Eks märke oli juba ka nädala sees, kus kolmapäevane ligi 10 km trenn hakkas jalgadele. Tegin pärast küll treeningplaani ümber vähendades kilometraaži, aga ilmselgelt see ei aidanud. Nüüd olengi olukorras, kus ei tea, kas ma suudan ennast üldse enam kokku võtta, et see maraton ära joosta või õigemini, et selleks treenida.
On muidugi ka objektiivseid asju, miks eilne kehvasti välja kukkus ja neid vigu annaks parandada:
1)Palju sõltub meeleolust. Eile ei olnud kõige parem tunne.
2)Tegin lühikesi ringe. Emotsionaalselt on lihtsam joosta üks kord edasi-tagasi ja kõige lihtsam on joosta ühte suurt ringi.
3) Low battery. Nagu öeldud oli kõht tühi, uut energiat peale ei tulnud. See tekitas kõhuvalu ja -krampe (õnneks lühiajalisi).
4) Kuigi ilm oli viimase aja kontekstis suhteliselt mõõdukas, oli kohati siiski palav. See kõik mõjub jalgadele, aga ka üldisele vastupidavusele ja meeleolule.
5) Viimase aja treeningkoormus on olnud liiga intensiivne (mitmel nädalal koormus üle 50 km nädalas pluss muu liikumine), ka kuuma ilmaga ei ole ma risti ette löönud. Kogenumad räägivad, et sellise ilmaga ikkagi selliseid trenne ei tehta.
Mida ma saaksin siis teisiti teha?
1) Puhata ja veelkord puhata.
2) Teha jooksmise asemel teisi trenne, näiteks jalgadele jõudu, jätkata ujumisega, ehk ka cross-trainer.
3) Viia trenni energiakulu ja sissesöödav balanksi.
4) Vähendada kaalu.
5) Süüa toidulisandeid (c-vitamiin, klükosamiin).
Kõik need väikesed sammud võiksid ehk leevendada probleemi. Tahaksin siiski üks kord elus selle maratoni ära joosta. Olen mõnda aega öelnud, et tegelikult mulle meeldib see poolmaratonidistants väga ja pigem keskenduskin sellele, aga ... one night only tahaks seda kuningala ka proovida. Täna õhtul on tuju juba veidi optimistlikum, ehk tuleb keha ka järele! Hoidkem pöialt. Seniks aga ei tee ma suure vigastuseohu ja kehvade jalgade tõttu oma uut armumist ehk orienteerumist. Neljapäeval käisin ja oli üsna joovastav tunne leida kõik punktid üles, esimesel korral metsas. Väga heade emotsioonidega spordiala, mis jääb mu menüüsse kinldatsi edaspidigi.
E: jooks 15 km
T: ujumine 1 km
K: jooks 9,4 km
N: orienteerumine ca 5 km
L: ujumine 0,8 km
P: jooks 25 km
Võrdluseks toon siia esmasp koostatud trenniplaani, mis läks muutmisele:
E: jooks 15 km
T: ujumine 1 km
K: jooks 8 km
N: ujumine 1 km
R: jooks 15 km
P: jooks 27 km
No comments:
Post a Comment